38. Halg
20.06.2010

Tere, sõbrad! Siit Halust leiate karja tuntud eestlasi, kes teevad haltuurat ja löövad kõrvalosades kaasa maailmakuulsates filmides. Samuti prantsatab Mõttelõkkesse taas korralik hunnik kodukootud muusikat. Lauluga alustakski:

Give Up


and we plead
and we pray
every day
every day

to gain
the right to name
the world
give it our face

that's the game
that we play
every day
every day

why fight
for one side
when you're all
there is...

...no point
to this
is all there is... (x2)

in this maze
of light and shade
bad and good
flow through you

Enne muusikalainel jätkamist väike skandaal: viimasel ajal on filme vaadates selgeks saanud, et masu on oma ligased kombitsad uuristanud väga kõrgesse seltskonda. Tuleb välja, et paljud eestlased on lisaraha teenimiseks nõus oma keha müütama, ehk – suurfilmide taustanäitlejatena raha teenima. Kes teab ka filme nimetada, sellele lisapunktid. Igatahes hakkasid mulle silma:


Ago Anderson.


Samas stseenis sai aga suisa sõnalise osa Jüri Kuuskemaa.


Anvelt mängis rongijaamas mossitavat meest.


Rain Simmul ja Tanel Saar tegid ühes Tarkovski filmis puhta vuugi,
mõlemal kandvad rollid.


Kleer Maibaum.


Elisabet Tamm. Siinkohal ei tee ka filmist saladust,
sest selle 6-tunnise meistriteose, mille sündmustik kulgeb
nelja dekaadi jooksul, võiks iga filmigurmaan ära vaadata:
La meglio gioventu.


Mudasel teel vurava auto tagumises otsas kössitas vanameister Ots.


Savisaar ja Toomsalu laulsid duetti.


Armastatud ilmataat Peep Taimla esines lühikeses, aga mõjuvas episoodis.


Sergo Vares lõi kaasa ühes täitsa korralikus saksa filmis.


Marek Strandberg sai hakkama äärmiselt kaasakiskuva karakteriloomega,
kehastades liitlasvägede vangilangenud juhti.


Ja muidugi Eesti suurim avalik saladus, mille taga on moodne geenitehnoloogia:
Mart Sanderi ja Kiur Aarma ühine poeg, kellest kunagi võib ehk
saada sandarm Maur Aarder, höh-höh-höö.

Olgu siinkohal öeldud, et piltide taga ei peida ennast väiklane viha ega vaen, vaid lihtsalt veidi väärastunud huumorimeel. Vabandan, kui kellegi tundeid riivasin. Kaebused võib mulle postkasti jätta (miks mitte, süljelärakate ja fekaalidena) ning luban, et süvenen neisse tõsidusega, mida nad väärivad.

Nonii, ja nüüd siis veel veidi ühe täiesti tavalise paneelmaja 9. korruse betoontoakeses valminud muusikat. Vahelduseks tuli jälle veidi eestikeelset kraami, aga kuulake siis enne kohustuslik neeger ära:

Little Bird


my little bird
fly away
to some world where your name
and songs are still unheard
my little bird
come back some day, please
my little bird
come back to me


Südasuve lumememm


kõndisin koju ühel juulikuu ööl
veidi väsinud olin, ma tulin just töölt
ühtäkki, oh imet, mida ma näen
lumememm vantsib, luudki on käes
kuis tahaks ka ma, rõõmu tunda ei saa
naljakas pilt pani mõtlema

kas ei seisagi surnult sa mitte mu ees
süda ei paista, kuid ju on ta su sees
kahtlustes ujun nagu kala vees
süda ehk on, kuid kas ta lööb ka veel
kas sulanud veed
veel rajavad teed
su jäätunud
veenides

sammude venides
loivas lampide all vahva lumemees
tänavavalguse vihkudes
korraks tantsugi vihtudes
vajusin kössi, siis istuma
kuis saanuks tehagi muud
halvasti varjates ammuli suud
ma äkki märkasin kuud

Lõpetuseks üks natuke eksperimentaalsem lugu:

Kasvuraskus


kunagi magusat hirssi
jõuluhommikul süüa oli aeg
taevast sadas valget miskit
ja ootas lasteaed

nöörhabemega jõulutaati
üks laps pahuralt uuris
ja mänguväljaku roostes traati
öeldes "oleme linnud puuris"

oli laps juba veidi vanem
ja nina all kulunud õpikud
neis peituv vaen ja valed
olgu hindele pähe õpitud

siis kätte sattus kitarr
ja laulu pannes oma ebakindlust
mille sütitand ilma virr-varr
laps võis laulus näha oma kindlust

vaadates Õigete tolmunud büste
laps teadis – ei päästa teda laul
kuid ta õnneks murumütse ja püsse
ootab kord samuti haud